triikimise

Triikimine on riiete või muu tekstiili kortsude ja voldide eemaldamise või ennetamise protsess, mida tehakse kuumutatud triiki, niisutust ja survet kasutades. Protsessi eesmärk on saavutada siled välimus, parandada riiete esinduslikkust ja pikendada kandmiskestust.

Varustus: Peamised tööriistad on triikraud (kuumutatav aurtriik või kuivtriik), triikimislaud või lame padi ning vajadusel pihustuspudel ja tärklis. Aurtriik kasutab lisaniiskust ja auru kiudude lõõgastamiseks; kuivtriik töötab ainult kuuma pinnaga. Temperatuurid sõltuvad materjalist: puuvill ja lina vajavad kõrget temperatuuri, vill, siid ja sünteetilised materjalid sobivad madalamate seadistustega. Paljud triikraudadest on varustatud automaatse väljalülitusega.

Tehnika: Enne triikimist kontrolli riide märgistust hoolduse kohta. Riideid triigides vali materjalile sobiv temperatuur ja vajadusel kasuta auru. Triiki tuleb teha ühtlaselt ja järjepidevalt, tavaliselt triigi riide esimesest poolest või aeglaselt piki kiudu; ääred ja voldid nõuavad täpsemat tööd. Kui kasutad tärklise või tugevdajat, spritsi õhku ja lase enne triikimist kuivada.

Ohutus ja hooldus: Kuumad pinnad ning vesi võivad põhjustada põletusi või elektririkkeid. Hoia triikraud lastele kättesaamatusse kohta, lülita välja kui mitte kasutada, tühjenda paak ja puhasta aurujuhe vastavalt tootja juhistele. Energiatarbimine on märkimisväärne; alternatiivide hulka kuuluvad riideaur või professionaalne korrastus.

Ajalugu ja kultuuriline kontekst: Triikimine on ajalooliselt olnud tavaline kodune hoolitsemisvorm; esimesed triikraudad kuumutati pliidil, hiljem tulid elektrilised triikrauad 19. ja 20. sajandil. Tänapäeval on triikimine levinud paljudes kultuurides ja osaks riidehoolduse tavast.