topeltlülituskäigukast

Topeltlülituskäigukast (DCT) on automatiseeritud manuaalkäigukast, mis kasutab kahte eraldiseisvat sidurit. Ühes siduris on 1., 3., 5., 7. käigud ja teises 2., 4., 6., 8. käigud. Käigud võivad olla eelvalitud ning käiguvahetus toimub elektroonilise juhtimise toel kiiresti, võimaldades sujuva ja kiire ülekande ning vähendades mootori võimsuse kadumist. DCT-d kasutatakse nii ees- kui nelikandiliste sõidukite korral, sõltuvalt mudelist.

Konfiguratsioonid ja variandid: DCT-d võivad olla kuivade siduritega (dry) või niiskete siduritega (wet). Käikude arv on tavaliselt 5–8. Sõidukites pakutakse kiireid käiguvahetusi ja paremət kütusesäästlikkust võrreldes traditsiooniliste automaat- või käsikäigukastidega. Eeltvalitud järgmise käigu tarkvara tagab, et ülekandevahetus toimub ilma märgatava võnkumiseta ning säilitab optimaalset jõulikkust.

Eelised ja puudused: peamised eelised on kiiremad käigukäigud, parem energiatõhusus ja tugevam kiirendus ning sujuvam sõidukikogemus. Puudustena on kõrgem hind ja keerukam hooldus ning mõnel mudel võivad külmkäivituses või madalatel pööretel ilmneda väiksemad ülekandeliigutused või "tülklemised" enne täistöötabi.

Ajalugu ja kasutus: ideed arendati 1980ndatel, massiline kasutuselevõtt toimus 2000. aastate alguses. Üksikutes markides on DCT laialt levinud näiteks Volkswageni grupi DSG, Audi S tronic, Ford PowerShift ja Porsche PDK.