käsikäigukastidega

Käsikäigukastidega ehk manuaalkastidega on sõiduki jõuülekande süsteem, kus käikude vahetamine ja siduri kasutamine on juhile eraldi kontrolli all. Käiguvalik tehakse käigukangi abil ning siduri pedaal eraldab mootori ja käigukasti seni, kuni uus käik on ühendatud. Käsikäigukastidel on tavaliselt 4–6 kiirust ning tagasikäik on eraldi käive.

Kasutamine ja omadused. Juht vajutab sidurit, kaasab soovitud käigu käigu­kangi abil ja vabastab siduri sujuva ühenduse tagamiseks. See annab suurema kontrolli mootori pöörlemise üle, võimaluse mootorbrakinguks ning sageli parema tunnete ja reageerimise aistimise. Käsikäigukastid on sageli odavamad nii ostmisel kui ka hoolduses ning kergemad kui paljud automaatsed kastid. Selle süsteemi eelised võivad muutuda oluliseks eriti sõidutingimustes, kus juhil on oluline kontroll kiirenduse ja mootori koormuse üle.

Eelised ja piirangud. Eelised: kõrgem kontroll mootori ja jõuülekande üle, odavam hind ja lihtne mehhaanika, hea sobivus sportlikule sõidustiilile ning mõningatel juhtudel parem kütusesääst kui mõnel vanematel automaatkastidel. Puudused: linnas liikudes võib siduri pidev kasutamine olla töömahukas ja väsitav; vajab oskusi ning kiiret ja sujuvat käikude vahetust, mis võib esimestel juhtudel olla keeruline; mõnel turul on käsikäigukastid järjest haruldamad automaatkastide arvel.

Ajalugu ja tänane olukord. Käsikäigukastid olid pikka aega peamine käigukasti tüüp paljudel turgudel, kuid viimastel aastakümnetel on nende osakaal vähenenud automatiseeritud või automaatseteks muudetud kastide tõttu. Euroopas ja mõne teise piirkonna sõidukites on käsikäigukastide valik endiselt levinud, eriti sportlikumas või odavamas segmendis; mujal maailmas kaldub trend automaatsete käigukastide poole.