teaduspõhise

Teaduspõhine on mõiste, mis kirjeldab lähenemist või praktikat, mis tugineb teaduslikult tõendatavale tõendusmaterjalile. Selle eesmärk on kasutada parimat saadaolevat teadusandmestikku ning ühendada see valdkonna spetsialistide kogemuse ning osalejate väärtustega. Teaduspõhise lähenemise aluseks on kriitiline hindamine, süsteemne andmete kogumine ja avatud põhjendamine.

Tõendmaterjal hõlmab näiteks süsteemaatilist kirjanduse ülevaadet, metaanalüüse, juhendeid ja standardeid. Mõistet kasutatakse laialdaselt meditsiinis (teaduspõhine meditsiin), hariduses (teaduspõhine õpetus), avalikus poliitikas ja sotsiaalteadustes. Hinnatakse nii efektiivsust kui ka ohutust ning arvestatakse osapoolte väärtusi ja eelistusi.

Eelised hõlmavad otsuste kvaliteedi paranemist, standardiseeritud praktikaid ja suuremat läbipaistvust ning vastutust. Samas esinevad piirangud: tõendite kvaliteet ja üldistatavus võivad erineda, kontekstuaalsed erinevused ning rakendamisbarjäärid võivad takistada teadmiste rakendamist igapäevases töös.

Kriitika keskmes on tõendibaasi hierarhiate liigse jäikuse võimalik mõju kliinilisele mõtlemisele või kohaliku konteksti spetsiifikale. Õige rakendamine eeldab läbipaistvat metoodikat, pidevat uuendamist ja kaasamist, et lahendada valdkonnaspetsiifilisi vajadusi. Teaduspõhine lähenemine on seega jätkusuutlik, kuid nõuab hoolikat kohandamist konkreetse olukorra ja ressursidega.