valdkonnaspetsiifilisi

Valdkonnaspetsiifilised keeled (valdkonna DSL-id) on programmeerimis- või spetsifikatsioonikeeled, mis on mõeldud konkreetse probleemiruumi lahendamiseks. Need keeled pakuvad abstraktsioone ja konstruktsioone, mis peegeldavad valdkonna kontseptsioone, suurendades väljendust ja loetavust ning vähendades boilerplate’i. DSL-id võivad suurendada arendustegevuse efektiivsust, kuna need peegeldavad täpselt valdkonna vajadusi.

Need keeled jagunevad kaheks: välised DSL-id, millel on eraldi sünaks ja semantika, ning sisemised ehk sisemised DSL-id, mis on kirjutatud üldise programmeerimiskeele raames ja kasutavad selle süntaksi. Välised DSL-id nõuavad komplekti eraldi tööriistu, kuid pakuvad tihti paremat väljendustaset ja isolatsiooni domäänimääratuste jaoks. Sisemised DSL-id võimaldavad kiiremat prototüüpide koostamist ja paremat integreerimist olemasolevate tööriistadega.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad andmete päringut (SQL), veebisisu kujundust ja stiile (HTML, CSS), infrastruktuuri kirjeldamist ja automatiseerimist (Terraform, Ansible), mitmesuguseid domeeni spetsiifilisi töövooge ja reeglipõhiseid süsteeme. DSL-id võivad olema ka spetsiaalsed töövahendid tootmisprotsesside või finantsreeglite jaoks.

Eelised hõlmavad paremat sobivust konkreetsetele probleemidele, suuremat väljendusvõimet valdkonna kontseptsioonide jaoks, ning sageli kiirendatud arendus- ja vali- dimisprotsesse. Puuduste hulka kuuluvad piiratum üldotstarbelisus, vajadus täiendavate tööriistade ja integraatorite järele ning õppimiskõver.

Väljatöötusprotsess hõlmab domeeni mõistmist, sünaxi ja semantika kavandamist ning sobiva tööriistaketi (parseri, tõlgija või kompilaatori) loomist ning testimist reaaltöövoogudega.