teadmuste

Teadmiste on inimese või ühiskonna koosluse teadmiste kogum, mis hõlmab faktide, mõistete, kontseptsioonide ning oskuste ja oskusteabe kombineeritud koostist. Kujutluse kohaselt võib teadmine olla deklaratiivne (teaduslikud faktid ja teooriad) või proksimaalne (protseduuriline, oskused ja kompetentsid). Sõna “teadmiste” vorm on genitiv ja seda kasutatakse sellistes laikustes nagu “teadmiste allikas”, “teadmiste haldamine” või “teadmiste baas”, mis näitab teadmiste omandi või seose märkimist.

Teadmiste mõiste on laiaulatuslik ning see hõlmab nii isiklike kui kollektiivsete teadmiste kogumeid. Filosofias eristatakse tihti teadmist “tea” ehk õigustatust (justify knowledge) ning uuritakse, kust teadmised tulenevad ja kuidas neid põhjendatakse. Informatsiooni- ja teadmistehalduse valdkonnas keskendutakse teadmiste loomisele, jagamisele, säilitamisele ja rakendamisele organisatsioonides ning kogukondades. Õpetuses ja koolituses rõhutatakse teadmiste omandamist, nähtuste mõistmist ning oskuste edasiandmist.

Teadmiste hulka kuuluvad nii faktuaalne ja teooriaalne teadmine kui ka praktilised oskused ja kogemused. Seetõttu mängib see roll nii isiklikus arengus, kõrgemaisõppeasutustes kui ka majanduses, kus teadmiste kogumine ning nende tõhus kasutamine võivad olla konkurentsivõimelise arkina. Keelekeskkonnas, nagu Eesti keel, kasutatakse “teadmiste” vormi laialdaselt mitmesugustes kombineeringutes, et kirjeldada teadmiste omandi, kättesaadavuse ja rakendamise suhteid.