teadmistehaldus

Teadmistehaldus on organisatsiooni meetmete ja praktikate kogum, mille eesmärk on luua, koguda, korraldada, jagada, kasutada ja hinnata teadmisi. Selle abil paraneb otsuste tegemise kvaliteet, innovatsioon ning võime reageerida muutustele ning vähenevad teadmiste kadumise riskid.

Teadmistehaldus põhineb kolmel peamisel ressursil: inimestel, protsessidel ja tehnoloogial. Inimesteks on kogemused, oskused ja teadmiste jagamise kultuur; protsessideks teadmiste loomine, kodeerimine, salvestamine, jagamine ja rakendamine; tehnoloogiaks teadmistebaasid, otsinguvõimalused, koostööplatvormid ja metaandmed.

Teadmiste haldamise elutsükkel hõlmab teadmiste loomist ja kogumist, kodeerimist ja organiseerimist (nt metadata ja taksonoomiad), salvestamist ja leidmist, jagamist ja rakendamist ning hindamist ja parendamist. Teadmised võivad olla dokumendi- ja andmete kujul või peidetud kogemuste ja oskustena.

Juhtimine ja kultuur on teadmistehalduse edu keskmes: selge vastutus, avatud ja usalduslik õhkkond, toetus muutustele ning jätkusuutlik ressursikasutus. Organisatsioonid kasutavad teadmistehalduse tööriistu ja praktikaid, nagu teadmistebaasid, intranetid, koostööplatvormid ning kogukonnad.

Väljakutsed hõlmavad infoküllust, kvaliteedi ja tagasiside ning privaatsuse ja turvalisuse tagamist, kultuurilist vastupanu muutustele ning väärtuse tõendamist. Edu mõõdetakse KPI-de, ROI ja reaalse teadmiste kasutamise näitajate kaudu ning pideva parenduse abil.