taimejäägid

Taimejäägid ehk taimejäänused on taimeosad, mis jäävad pärast koristamist või töötlemist põllul või aias. Nendeks võivad olla varred, lehed, juured ja muud taimeosad. Taimejäägid kuuluvad orgaanilise aine hulka ning neid tavaliselt mulda tagasi viidakse, kompostitakse või kattevihjana kasutatakse.

Koostises on taimejäägid sageli kõrge süsiniku sisaldusega materjalid, mille C:N (süsiniku ja lämmastiku suhe) võib olla suur. Sellise koostisega materjalid lagunevad aeglasemalt ja võivad esialgu siduda mullast lämmastikku. Lagunemine sõltub niiskusest, temperatuurist ja mikroorganismide aktiivsusest ning sellest, kui peeneks jäänused on purustatud.

Kasutus ja mõju mullale: taimejäägid suurendavad mulla orgaanilist ainet, parandavad mulla struktuuri ja veesäilitust ning soodustavad toitainete ringlust. Neid võidakse kasutada kompostimise materjalidena, otse mulda sisse viia või katta kattekihina, mis vähendab erosiooni. Väikeste osakestega ja korralikult töödeldult aitavad need ka mullaviljakust parandada ega vaja täiendavat lisaväetist.

Riskid ja hooldus: taimejäägid võivad kaasa tuua haiguste või kahjurite ülekande, eriti kui jäägid pärinevad nakatunud kultuuridest. Kõrge C:N suhe võib põhjustada lämmastiku immobilisatsiooni mullas, mistõttu mõnikord on vaja lisada lämmastikurikkaid materjale või hoolikalt kompostida enne mulda viimist. Soovitused hõlmavad jääkide hakkimist, segamist teiste materjalidega ning aja- ja otstarbelist mulda viimist või kompostihunnikusse töötlust.

Taimejäägid on väärtuslik ressurss jätkusuutlikus põllumajanduses, kui neid hallatakse korralikult. Õige hooldus parandab mulla viljakust ja vähendab vajadust sünteetiliste väetiste järele, samas tuleb tähelepanu pöörata haiguste ja umbrohu riskidele.