kompostimise

Kompostimise on looduslik lagunemis- ja mullaharimisprotsess, mille käigus orgaanilised jäätmed lagunevad bioloogiliste mehhanismide toel ning moodustub kompost, mis on mullale sobiv toitaine- ja struktuuriain. See protsess võimendab jäätmete taaskasutust ja pakub väärtuslikku mulda aedades ning köögiviljaaias.

Protsessi kontrollivad peamiselt õhuvahetus, niiskus ja temperatuur. Soovitav on hoida lagunemist soodustavat C:N suhet umbes 25–30:1 ning niiskust 40–60%. Regulaarne segamine tagab vajaliku õhuvahetuse ning vältab liigset niiskust, mis võiks põhjustada lõhna või hallitust.

Sobivad materjalid hõlmavad köögijäätmeid (koorimata köögiviljade ja vilja jäänused), aia- ja haljastusjäätmeid (lehed, rohi, võrseid), paberi- ja puidupõhiseid jäätmeid. Ei tohi kasutada liha, kala, rasva, haigete taimedega materjali, kemikaale, plast- või metallijäätmeid, ega teisi ohtlikke aineid.

Etapid hõlmavad esmalt mesofüülset faasi (umbes 20–40°C), millele järgnevad termofiilsed faasid (45–65°C), kus suureneb lagunemine ja tapetakse patogeenid ning umbrohuseemned. Pärast kuumemat faasi järgneb jahtumine ja küpsemine, mille käigus kompost muutub stabiilseks ja hästi lõhnava mullamaterjaliks.

Kasutamine ja mõju: valmis kompost segatakse mullaga, et parandada mulla struktuuri, veesidumis- ja viljakusomadusi. See vähendab jäätmete mahtu ja toetab ökoloogilist aiandust ning vähendab vajadust sünteetiliste väetiste järele.

Piirangud ja väljakutsed: ebaõige hooldamise puhul võivad tekkida lõhnad või kahjulike mikroorganismide kuhjumine. Hästi toimiv kompost nõuab temperatuuri, niiskuse ja õhuvahetuse pidevat jälgimist.