õhuvahetuse

Õhuvahetus on siseruumide õhu asendamine välisõhuga. Selle eesmärk on tagada sobiv õhukvaliteet, juhtida liigset niiskust, lõhnu ja saasteaineid ning vähendada CO2 taset. Tervisele ja mugavusele ning energiatõhususele aitab kaasa efektiivne ventileerimine, eriti kui see on ühendatud soojusenergia tagastusega.

Võimalikud lahendused on looduslik ventilatsioon (akende kaudu toimuv õhuvahetus, mis sõltub ilmast ja temperatuurierinevustest); mehaaniline ventilatsioon (ventilaatorid ja kanalid); ning kombineeritud või tasakaalustatud süsteemid, kus sissetulev ja väljuv õhk on korraldatud. Soojusvahetusega süsteemid (HRV või ERV) taastavad osa siseõhust soojusenergiast, vähendades energiakadusid ja parandades talvekuudel tekkivat komforti.

Õhuvahetuse kiirus mõõdetakse h-1 ehk õhuvahetuse kiirus tunnis. Eluruumides on tavaliselt soovitused umbes 0,3–1,0 h-1, sõltuvalt ruumi otstarbest ja kliimast; koolid ja kontorid võivad vajada erinevat lähenemist, sõltuvalt kasutamisest ja energiakavas.

Disain ja hooldus: hoone tihedus, inimeste arv ja tegevus ning väliskliima mõjutavad vajadusi. Liigne ventileerimine võib suurendada energiakulu ja tekitada külmetunnet; ebapiisav ventilatsioon suurendab CO2 taset, lõhnu ja niiskusprobleeme, mis võivad soodustada hallitust. Seadmete filterpuhastus ja regulaarne hooldus on olulised, et süsteem toimiks efektiivselt.

Standardid ja juhised annavad soovitused ja minimaalsed nõuded õhuvahetusele. Euroopa praktikas on tähtsad EN 16798-1 ning rahvusvahelised juhised nagu ASHRAE 62.1; kohalikud nõuded võivad erineda ning lahendused tuleb kohandada ruumikasutuse ja energiasäästu eesmärkidega.