taimehormooni

Taimehormoonid on väga madalatel kontsentratsioonidel toimivad orgaanilised ühendid, mis reguleerivad taime kasvu, arengu ja vastuseid keskkonnale. Need signaalained sünteesitakse erinevates kudedes ja liiguvad kudede vahel nii lühikesel kui ka pikemal teel (xülemi ja floemi kaudu), et koordineerida arenguprotsesse kogu taimes. Hormoonid võivad toimida spetsiifiliselt erinevates kudedes ning nende mõju sõltub kontsentratsioonist, arengufaasist ning taime tüübist.

Peamised taimehormoonide rühmad on auxiinid (peamine loomulik auxiin on IAA), giberelliinid, tsütokininsid, abskisahapp (ABA), etüleen ning brassinosteroidid. Lisaks mängivad rolli jasmonaadid ja salitsüülhape (SA). IAA osaleb juurte arengus, fototropismis ja koostoimetes. Giberelliinid soodustavad pikkuse kasvu ja lehtede elutsüklite sujuvat arengut. Tsütokininsid stimuleerivad raku jagunemist ja idanemisega seotud protsesse. ABA tegeleb taime kuivusvastupidavuse ja lehtede sulgemisega. Etüleen reguleerib viljade küpsemist, lehtede vananemist ning stressivastuseid. Brassinosteroidid tugevdavad üldist rakukasvu ja stressitaluvust. Jasmonaadid ja salitsüülhape on olulised taimede vastustes patogeenidele ja kahjuritele.

Taimehormoonid sünteesitakse erinevates kudedes ning liiguvad kudede vahel nii lühikese kui pika vahemaa kaudu. Need signaalid moodustavad keerulise võrgustiku, kus sama hormoon võib erinevates tingimustes anda erinevaid toimeid ning toimida koos teiste hormoonidega nii sünergistlikult kui antagonisti moodustades. Keskkonnatingimused nagu valgus, temperatuur, vesi ja stressid mõjutavad hormoonide taset ja tundlikkust.

Praktiliselt kasutatakse taimehormoone ja nende regulaatoreid põllumajanduses ja aianduses: neid kasutatakse juurte arenguks, viljade küpsemise kontrolliks, lehtede vananemise ja stressitaluvuse modifitseerimiseks ning saagi optimeerimiseks.