tagahammastikud

Tagahammastikud on hammaste rühm, mis paikneb suu tagumises osas ja hõlmab premolaarid ning molaarid mõlemal lõual. Nende peamine ülesanne on toidu jahvatamine ja purustamine, mille jaoks neil on laiad kroonid ja mitmekülgsed cuspide (tippude) komplekt.

Arv ja asetus: Täiskasvanul on igas suures lõual olevas kvadrantis kaks premolaar- ja kolm molaarhammast, mis teeb kokku viis tagahammastikku kvadrandi kohta. Seega on kogu suus 20 tagahammastikku (4 kvadranti × 5). Laste piimahammastikus on tagahammastikke kahe molaarhamba ulatuses per kvadrant, kokku 8 hammastega kogu suus.

Struktuur ja funktsioon: Premolaaridel on tavaliselt kaks juuri; molaaridel on neil sageli kaks või kolm juuri olenevalt haigusest ja asukohast. Kroonidel on mitu cuspide joont, mis annavad suure pinnatagavuse jahvatamiseks. Tagahammastikud on tugevamad ja suuremad kui eeshammaste rühm ning nende kuju kujuneb tänu kokkupuutele toiduga ja vajalikele jahvatusliikumistele.

Kliiniline tähtsus: Tagahammastikke mõjutavad sageli karies ja periodontalhaigused, sest nende pindade puhastamine on keerulisem ning juurtest läheb mahl, kui pinda tugevalt kahjustub. Loomulikult on nende taastamine (täidised, kroonid) ning juurekanalid (juurekanalravi) tavalised stomatoloogilised protseduurid.

Areng ja varieeruvus: Inimese tagahammastikud võivad eri inimestel erineda nii kuju kui ka ruumilise paigutuse poolest. Samuti on morfoloogias ja arvu poolest ning mõnes teises imetajas nähtud suuremaid erinevusi, mis peegeldavad toitumise ja elustiili erisusi.