taastusprotsesside
Taastusprotsesside mõiste viitab mehhanismide ja tegevuste kogum, mille abil süsteem taastab end pärast häireid, vigastusi või kadunud funktsioone. Need protsessid on oluline osa nii elusorganismide kui ka tehniliste ja sotsiaalsete süsteemide toimimise tagamisel ning neid käsitletakse laialdaselt bioloogias, meditsiinis, ökoloogias, informaatikas ja psühholoogias.
Taastusprotsesside klassifikatsioon hõlmab nii naturaalset taastumist kui ka kaasabilt taastumist. Naturaalne taastumine tekib ilma erilise sekkumiseta,
Peamised mehhanismid on reparatsioon, kompensatsioon, reorganiseerimine ja plastiline muutus. Taastusprotsessid järgivad sageli kindlat etappi: esialgne kahju
Mõõtmine ja hindamine põhinevad biomarkeritel, funktsionaalsetel testidel ja elukvaliteedi hindamisel. Taastusprotsesside kiirust ja edukust mõjutavad tegurid
Väljakutsed võivad olla aeglane või mittetäielik taastumine, korduvad kahjustused ja suurenenud haavatavus erinevate haiguste või vigastuste