tööturupoliitikatega

Tööturupoliitikatega viitab riigi või piirkonna meetmete ja programmide kogum, mille eesmärk on kujundada tööturu toimimist, suurendada tööhõivet, vähendada töötust ning parandada töötajate oskusi ja kohanemisvõimet. Need meetmed hõlmavad nii aktiivseid kui passiivseid tööjõupoliitika vahendeid ning neid ellu viiakse sageli koostöös sotsiaalpartneritega.

Aktiivsed tööturupoliitikad on suunatud tööturu aktiivsuse suurendamisele. Nende hulka kuuluvad koolitus ja ümberõpe, tööotsingu ja karjäärinõustamise teenused, praktikaprogrammid ja töö leidmise toetused, plus mitmesugused tööandjate kaasamist soodustavad meetmed, näiteks tööturu kohandamiseks mõeldud abi ja stimuleerivad programmid noortele või pikaajaliselt töötutele. Lisaks võib hõlmata ka paindlikkuse ja ettevõtluse edendamist ning regionaalseid arendusprogramme.

Passiivsed või järelevalvega seotud meetmed hõlmavad sissetuleku- ja töövõimetoetuste süsteeme, sotsiaalkindlustust ning vanuse- või puudega seotud toetamist. Need mõjusid peegeldavad sageli lühema või pikemaajalise sissetuleku stabiliseerimise vahendid ning liikuvuse soodustused.

Tööturupoliitikad sõltuvad majandusest, demograafiast ja institutsionaalsest raamistikust. Eesmärk on luua tasakaal tööjõu nõudluse ja pakkumise vahel, parandada inimeste oskustepagasit ja soodustada jätkusuutlikku tööhõivet, samas arvestades kuluefektiivsust ja sotsiaalset õiglust. Hääletused ja kriitika keskenduvad tavaliselt poliitikate tõhususele, sihikindlusele ning nende mõju ebavõrdsustele.