tõendava

Tõendav on Eesti keele omadussõna ja samaaegne olevikup derrière olemise tegusõna tõendama vormist. Sõna tähendus on „tõendust pakkuv” või „tõendit sisaldav”; see viitab millelegi, mis annab tõendit või toob välja tõendeid. Tõendav on levinud nii juriidilises kui ka akadeemilises ja meediakirjanduses, kus kirjeldatakse materjale, dokumente või muud materjali, mis aitab kinnitada või kumab välja väidet.

Etymoloogia ja vormid: tõendav moodustub verbo tõendama alusel koos omadussõnalise ühendvargaga. Sõna on tulnvalt adjektiivne vorm, mida kasutatakse kirjeldava attribuutina. Inflekteerituna järgib taurement: nominatiivains: tõendav dokument; genitiivsing: tõendava dokumendi; dopiis: tõendavaid dokumente jne. Sõna võib esineda nii määratult kui ka predikatiivsel positsioonil: „See on tõendav materjal” või „See materjal on tõendav.”

Kasutus ja kontekstid: tõendavat iseloomustavad kirjeldused esinevad peamiselt seadusandluses, kohtuprotokollides, teaduslikes aruteludes ja ajakirjanduses, kus rõhutatakse püüdlust esitada ja kasutada tõendeid. Sõna sünonüümid või lähedased seosed hõlmavad sõnu tõend, tõendus ning tõendama. Oluline on eristada tõendavat ja tõenduslikku konteksti: mõlemad viitavad tõendamisele, kuid kontekst võib määrata, kas rõhk on konkreetsetel tõenditel või üldisel tõenduslikkusel.

Seosed ja näited: tõendav materjal, tõendav dokument, tõendava sisu kohta. Näiteks: tõendava dokumendi sisu tõestas väite. Sõna "tõendava" on selle näite genitive-singuli vorm, mida kasutatakse kui omadussõna nimelt modifitseerib nime genitiivs.

Seotud terminid: tõend, tõendus, tõestus, tõendada.