tõendamisele

Tõendamine on tegevus, mille käigus püütakse tõestada väide, fakt või hüpotees läbi tõendite või põhjenduste. Sõna põhielemendid on tõend (asjakohane materjal või tõendav väide) ja -mine/ -misele vormid, mis väljendavad tegevust või suunda. Tõendamisele viidatakse sageli kui protsessile, mille käigus suunatakse tähelepanu sellele, et midagi on õigustatud või õiglaselt põhjendatud.

Tõendamine leiab rakendust erinevates valdkondades. õigussüsteemis tähistab see protsessi, millega kohtule esitatakse asjaolud tõendite abil ning mille põhjal tehakse otsus. Seaduslikus kontekstis on oluline tavaliselt tõendamisele esitamine, asjakohaseid dokumente ja tunnistajate ütlusi kooskõlastades ning kohtule arusaadavaks tehes. Tõendamisele keskenduvad meetmed hõlmavad relevantsuse tagamist, tõendusväärtuse hindamist ja võimalikke tõendite kogumise ning säilitamise reegleid.

Teaduses ja matemaatikas tähistab tõendamine teoreemi või väite kinnitamise protsessi. Matemaatikas on tõend konkreetsete väidete loogiline põhjendus, mis ei jäta ruumi vaidlusele; see eristub tavapärastest argumentidest ja tähelepanekutest. Selles kontekstis võib kasutada mõistet „tõendamine”, kuid levinum on terminid „tõend” ja „tõestus”.

Tõendamise kvaliteet sõltub relevantsusest, usaldusväärsusest ja läbipaistvast põhjenduste struktuurist. Eesti keeles on selgelt kasutusel ka liigid, nagu tõendmaterjal, tõend, tõendishoidja ning vastavad päringud ühendatud mõisted, mis kirjeldavad tõendite kogumist ja esitamist – sealhulgas ka fraase nagu „tõendamisele suunatud tegevused” või „tõendamisele vastavad tõendid”.