süsinikhappadest

Süsinikhapped on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma (-COOH) ja kindlasti ka süsinikuaatomeid. Need on laia keemiliste omaduste ja funktsioonidega ühendite klass. Lühim süsinikhappe näide on sipelghape, millele järgneb äädikhappe, propioonhappe ja paljud teised.

Süsinikhapped on tavaliselt nõrgad happed, mis tähendab, et nad ei dissotsieeru vees täielikult. Nende happelisus tuleneb karboksüülrühmas oleva hüdroksüüli (-OH) protoneerimisest. Süsinikhapped võivad reageerida alustega, moodustades sooli. Nad võivad osaleda ka mitmetes orgaanilistes reaktsioonides, nagu esterdamine, amiidi moodustamine ja redutseerimine.

Paljud süsinikhapped on looduses laialt levinud. Nad on olulised metaboolsetes protsessides, näiteks rasvhapped, mis on tähtsad energiaallikad. Samuti on süsinikhapped paljude ainete, sealhulgas ravimite, plastide ja toidulisandite tootmisel olulised vaheained. Mõned süsinikhapped, nagu sidrunhape, on tuntud oma maitseomaduste poolest ja neid kasutatakse toiduainetööstuses.

Süsinikhapete füüsikalised omadused varieeruvad sõltuvalt süsinikuahelast. Lühiahelalised süsinikhapped on tavaliselt vedelad ja lenduvad, samas kui pikemad ahelad on tahked ja vähem lenduvad. Paljudel süsinikhapetel on iseloomulik lõhn, mis võib olla meeldiv või ebameeldiv.