swaptehingute

Swaptehingud on finants-derivaadide liik, kus kaks osapoolt vahetavad kokkulepitud rahavood või muid finantsinstrumente kindlatel kuupäevadel. Need võimaldavad hallata riske, muutuva intressi või valuuta kõikumist ning kohandada rahastamistingimusi ilma tegelikku põhiväärtust oluliselt muutmata. Swaptehingud toimivad peamiselt ettevõtete, pankade ja investeerimisfondide vahel ning neid kasutatakse nii riskide maandamiseks kui ka spekuleerimiseks.

Peamised liigid on intressivahetustehingud, valuutavahetustehingud ja kaupadevahetused. Intressivahetustehingus maksab üks osapool fikseeritud intressi ning teine muutuvat intressi vastavalt kokkulepitud nominaalsele põhiväärtusele (notional). Valuuta- ehk valuutavahetustehingus vahetatakse alusvaluutad ning tavaliselt vahetatakse ka võla põhiväärtused alguses ja lõpus vastavalt valuutade kursidele. Kaupadevahetused on seotud teatud kaupade (näiteks nafta, metallid) hindadega seotud rahavoogudega. Enamik intressivahetustehinguid ei vaheta notionaalseid summasid, vaid vahetatakse tulevaste perioodide rahavood.

Turg jaguneb peamiselt OTC (käib vabalt kahe osapoole vahel) ja mõnel juhul standardiseeritud kauplemises clearing-keskuste kaudu. Reguleerimine on muutunud pärast finantsturgude kriise; paljud standardiseeritud swapid on kohustatud läbi keskse vastasmakse (clearing) ja margeerimisega vähendama krediidiriski. Hindamine põhineb tulevaste rahavoogude nüüdsest PV-disconteerimisel, kasutades vastavaid intressi- või valuutakursufonde.

Näide: ettevõte A soovib fikseerida oma võlakirja intresside variatsioonid, kasutades intressivahetustehingut, kus ta maksab fikseeritud vahe ja saab muutuvat intressi. See aitab ühtlustada rahavoo volatiilsust.

Swaptehingud on keerukad ning nende kasutamine nõuab hoolikat riskide, likviidsuse ja regulatiivsete nõuete hindamist.