Swaptehingud

Swaptehingud on finantsderivaadid, mille käigus kaks osapoolt vahetavad teatud ajaperioodi jooksul rahavooge või muid finantsinstrumentide väärtusi vastavalt lepingu notionaalsele põhiväärtusele. Leping põhineb muudetavate või fikseeritud tingimuste kokkulöömisel ning vahetatavate rahavoogude suurused sõltuvad viiteintressidest, valuutadest või alusvaradest. Enamik swaptehinguid on kohandatud ja sõlmitud OTC-turul, kuid mõned vormid võivad toimuda standardiseeritud turgudel või keskse clearingi kaudu.

Peamised swaptehingute tüübid on intressimääravahetused, valuutavahetused ja kaupade hinnavahetused. Intressimääravahetuses maksab üks pool fikseeritud intressi ning teine muutuvat intressi vastavalt notionaalsele summale, sagedaste maksetaotuste vahel; valuutavahetuses vahetatakse põhiväärtused ja nende intressimaksed erinevates valuutades, tihti koos valuutakursside muutuste maandamisega; kaupade hinnavahetustes seostuvad maksed kindlate toodete hindadega ja võivad põhine olla fikseeritud hinnal või viidhindadel. Mõnel swapil võib olla ka krediidi või teiste riskide vahetus.

Kasutajad on ettevõtted, pangad, investeerimisfondid ja avaliku sektori asutused, kes kasutavad swaptehinguid riskide maandamiseks, rahastamiskulude optimeerimiseks või spekuleerimiseks. Tehingu väärtus arvutatakse mark-to-market meetodil, kasutades sobivaid diskontomäärasid. Peamised riskid on vastaspartneri risk, likviidsusrisk, hinnamudeli risk ja operatiivrisk. Reguleerimine on tugevnenud pärast finantskriisi: paljud swapid on suunatud kesksele clearingile ning nõuetele allutatud turgudel; Euroopa Liidus EMIR-ks olevad nõuded ja Ameerika Ühendriikides Dodd-Frank ning MiFID II suurendavad läbipaistvust, aruandlust ja tagatiste kasutamist.