finantskriisi

Finantskriis on majandussüsteemi tõsine häire, mille korral finantssektor ei suuda usaldusväärselt pakkuda krediiti ja turud on ebastabiilsed. Selle tulemusel võivad krediidivoo tingimused järsult halveneda, pankade likviidsus ja solventsus käriseda ning varade hinnad langeda. Kriis sageli väljendub majandustegevuse järsul aeglustumisel ning töökohtade arvu vähenemises.

Taual on kriisi kujunemisele sageli mitu peamist põhjust: liigse laenamise ja riskide suurendamine, varade mullid, regulatsiooni ja järelevalve puudulikkus ning globaalsete finantssidemete kaudu tulenevadšokid. Samuti võivad kriisi edasikandumist soodustada rahvusvahelised finantslülid ja šokid, mis tabavad kiiresti teisi majandusi.

Tagajärjed hõlmavad töökohtade kaotust, ettevõtete raskusi laenude ja kapitali saamisel ning tarbijate usalduse ja sissetulekute vähenemist; samal ajal võivad kinnisvara ja väärtpaberite hinnad kõikuda ning riigid võivad vajada suuremaid eelarve ja võlakoormuse korrigeerimist ning päästeprogramme.

Vastuvõetud meetmed hõlmavad keskpankade likviidsusvahendeid, intressimäärade langetamist, rahapoliitika elavdamist ja riigipoolset fiskaalstimuli ning hoiustajate ja pankade päästeprogramme. Samuti töödeldakse jõulisemaid makroprudential meetmeid ning rahvusvahelist koostööd ja abi.

Kuulsamad näited on 1997. aasta Aasia finantskriis, 2008–2009 ülemaailmne finantskriis ja euroala võlakriis 2010–2012. Need juhtumid rõhutavad finantssüsteemi haavatavust ning vajadust tugeva järelevalve ja koordineeritud kriisivastuse järele.