sulfatsatsiooniga

Sulfatsatsiooniga ehk sulfatsioon on keemiline modifikatsioon, mille käigus orgaanilisele molekulile lisatakse sulfaadigrupp (-OSO3–). Selle tulemusena moodustub sulfaatester või sulfaatkooslus; protsess sageli suurendab lahustuvust ja muudab molekuli keemiliselt aktiivsemaks või valmis eritatavaks.

Bioloogilises kontekstis toimib sulfatsatsioon peamiselt ensüümide sulfotransferaaside abil. Nad kannavad sulfaadigrupi donorilt, mis on PAPS-ilt (3'-fosfoadenosiin-5'-fosfosulfaat), sihtmolekule. See on oluline osa fase II metabolismist, mille käigus ained muudetakse vees lahustuvamaks ja kergemini eritatavaks.

Tuntuimad näited hõlmavad steroidide ja fenoolsete ühendite sulfatsiooni ning glükosaminoglükaanide sulfaatide lisamist (näiteks heparan- ja kondroitiinsulfaat). Bioloogilised sulfatsioonid võivad muuta molekuli aktiivsust, farmakokineetikat ja transporti organismis.

Laborites ja tööstuses viiakse sulfatsioon sageli läbi keemiliste reagenditega, näiteks SO3-püridiin kompleksiga, et sünteesida sulfaatesterid või sulfaatkonjugaadid. Sulfatsiooniga modifitseeritakse sageli polümeeride ja muid ühendeid ning muudetakse nende omadusi, nagu lahustuvus ja bioaktiivsus.

Uurimisel kasutatakse sulfatsiooni toodete tuvastamiseks tavaliselt vedelikkromatograafiat ja mass-spektromeetriat (LC-MS) ning NMR-analüüsi. Oluline on ka ohutus: sulfatsioonireageendid ja happed on korrosivsed ning nende käsitlemisel järgivad tööstuslikud protseduurid ohutusnõudeid ja keskkonnanõudeid.