suhtlustalitused

Suhtlustalitused on Eesti keeles termin, mida kasutatakse kommunikatsiooni võimaluste ja vahendite kogumi kirjeldamiseks. See hõlmab nii füüsilist infrastruktuuri kui ka teenuseid, mis võimaldavad inimestel ning organisatsioonidel üksteisega suhelda ja teavet saada. Mõiste rõhutab ligipääsetavust ja tõhusat suhtlust erinevates kontekstides, sealhulgas linnaruumis, hariduses ja avalikus sektoris.

Tähtsamad koostisosad võivad hõlmata telekommunikatsioonivõrgustikke ja levituskanaleid (internet, mobiilne ühenduvus, lairiba), digitaalseid teenuseid (e-post, sõnumirakendused, videokõned, sotsiaalmeedia), avalikke informatsioonikanaleid ning erivahendeid ja -teenuseid, mis parandavad ligipääsetavust. Eraldiseisvateks komponentideks võivad olla viipekeele tõlgendus, subtiitrid, kõnetuvastus ja teksti kõnesse muutmine. Koos nendega hõlmab suhtlustalitused ka ruumilisi ja sotsiaalseid vahendeid, mis võimaldavad kokkupuudet ja dialoogi erinevate gruppide vahel.

Kasutusalad ja tähtsus. Suhtlustalitused on olulised poliitika, planeerimise, hariduse, tervishoiu ja meedia kontekstis: need võimaldavad teenuseid ja teavet kättesaadavaks teha kõigile, sealhulgas inimestele, kellel on nägemis-, kuulmis- või keelelised barjäärid ning kellel on vajadus täiendava toe järele. neil on keskne roll digitaalse lõhe vähendamisel ning sotsiaalse kaasatuse suurendamisel.

Seaduslik raamistik ja standardid. Riiklikud ja Euroopa reguleerivad raamistikke ning ligipääsetavuse juhiseid käsitletakse suhtlustalituste arendamisel ja hindamisel. Eesmärk on tagada, et info ja teenused oleksid kättesaadavad ning kasutatavad erinevate vajadustega inimestele ning et tehnoloogilised lahendused vastaksid turu- ja ühiskonnavajadustele.