spetsiifikatsioonid

Spetsiifikatsioonid on dokumenteeritud nõuete ja piirangute kogum, mis kirjeldab süsteemi, toodet, teenust või komponenti omaduste, eesmärkide ja toimivuse kontekstis. Need annavad selge aluse kujundusele, arendusele, testimisele ja valideerimisele ning aitavad koordineerida erinevaid huvigruppe.

Spetsiifikatsioonid jagunevad sageli funktsionaalseteks (mis toode peab suutma teha) ja mittetegevuslikeks ehk mittefunktsionaalseteks omadusteks (jõudlus, turvalisus, kasutatavus, töökindlus, ühilduvus). Lisaks võivad need sisaldada tehnilisi nõudeid, liidese kirjeldusi, andmeformaate, standardite järgimise piiranguid ning aktsepteerimise kriteeriume.

Nõuded peaksid olema jälgitavad ja selgelt mõõdetavad, et neid saaks reaalselt testida. Spetsiifikatsiooni struktuur võib hõlmata ulatust ja eesmärki, mõisteid, huvigruppide nõudeid, süsteemi ülevaate, toote või teenuse nõudeid, keskkonna- ja õiguslikke piiranguid, liideste nõudeid, andmevahemikke, jõudluse kriteeriume, kvaliteedi omadusi, testitavust, jälgitavust ja versioonihaldust.

Spetsiifikatsioone koostavad tavaliselt nõuete insenerid ning neid arendatakse sageli iteratiivselt. Praktikad ja standardid, nagu IEEE 830 ja ISO/IEC/IEEE 29148, annavad struktuuri ja kvaliteedikriteeriume ning tagavad nõuete korrasoleku ja kooskõla lahendusega.

Väljaanne ja hallatus: spetsiifikatsioonide töös kasutatakse tavaliselt standardseid välju, nagu unikaalne identifikaator, pealkiri, versioon, autor, kuupäev, huvigruppide nimekiri, lühikirjeldus, aktsepteerimise kriteeriumid, sõltuvused ja seotud dokumendid. Nõuete kogumine ja valideerimine on selle töö aluseks ning juhib edasist disaini, arendust ja testimist.