soojenemisest

Soojenemine viitab üldiselt temperatuuri tõusule, olgu tegemist mingi aine, ruumi või ka laiemalt kliimasüsteemi soojenemisega. Füüsikas ja keemias tähendab soojenemine energianähtust, kus aine osakeste liikumine kiireneb temperatuuri tõustes, mis väljendub soojusenergia lisandumises. See võib toimuda erinevate protsesside kaudu, nagu soojusjuhtivus, konvektsioon või kiirgus.

Meditsiinis võib soojenemine viidata kehatemperatuuri tõusule, mis on sageli üks haiguse sümptomeid. Samuti kasutatakse seda protseduurina, kus soojuse abil leevendatakse valu või parandatakse verevarustust, näiteks füsioteraapias.

Geograafias ja klimatoloogias on "soojenemine" sageli seotud kliimamuutustega, eelkõige Maa keskmise temperatuuri pikaajalise tõusuga. Seda nähtust seostatakse peamiselt inimtegevuse, eriti kasvuhoonegaaside emissioonide mõjuga atmosfääri. Globaalne soojenemine toob kaasa mitmeid tagajärgi, sealhulgas polaarjää liustike sulamine, merepinna tõus, äärmuslike ilmastikunähtuste sageduse ja intensiivsuse suurenemine ning ökosüsteemide muutused. Teaduslik konsensus kinnitab globaalse soojenemise toimumist ja selle inimtekkelist päritolu.