soojenemise

Sooojenemine on mõiste, mida kasutatakse mitmes kontekstis. Füüsikalises tähenduses tähendab see keha või süsteemi temperatuuri tõusu, mis tuleneb soojusenergia lisandumisest või endotermilisest protsessist. Kliimainstitutsioonides viitab soojenemine sageli Maa keskmise temperatuuri pikaajalisele tõusule, mida nimetatakse globaalseks soojenemiseks.

Soojenemise peamised mehhanismid Maa kliimasüsteemis on kasvuhooneefekt ja täiendav energiakadu või -bilanss. Atmosfääri gaasid nagu CO2, metaan (CH4) ja lämmastikoksiid (N2O) neelavad infrapunasesoojust ning takistavad selle tagasi kiirgumist kosmosesse, mis põhjustab pinnal ja alumistes kihtides temperatuuri tõusu. Lisaks mängivad roll looduslikud tegurid (muutuv päikeseenergia ja vulkaaniline tegevus) ning inimtegevusest tingitud muutused, nagu kasvuhoonegaaside ja aerosoolide suurenenud sisaldus. Veeaur on suurim loomulik soojuslik tugevduja ning jää ja lume albedo vähendavad peegeldust, soodustades täiendavat soojenemist.

Mõjud ja tagajärjed on laiaulatuslikud. Globaalne soojenemine toob kaasa muutusi kliimasüsteemides: sagedasemad ja intensiivsemad kuumalained, suuremad sademete kogused ja äärmuslikud ilmastikunähtused, põud ja üleujud ning ökosüsteemide ümberkujundused. Jäätumise kiirenemine ja merepinna tõus ohustavad rannajoone, kultuuripärandit ja eluvorme.

Lahendused hõlmavad emissioonide vähendamist, energiaefektiivsuse suurendamist ja üleminekut taastuvenergiale, transporti ja tööstuse elektrifitseerimist, metsade kaitset ja taastamist ning süsiniku kogumise ja säilitamise meetmeid. Oluline on ka kohanemine, tugeva infrastruktuuri arendamine ning rahvusvaheline koostöö kliimauuringute ja poliitikate vallas.