siirdamised

Siirdamised on meditsiiniline protsess, mille käigus siirdatakse doonororgan või -kude vastuvõtja organismi. See on oluline ravi raskete organipuudulikkuste korral ning sageli parandab oluliselt elukvaliteeti ja eluaega. Peamisteks elundisiirdamisteks on neeru-, maksa-, süda- ja kopsu siirdamised; lisaks tehakse pankrease ja luuüdi siirdamisi ning mõnikord ka muud kuded (nahk, kõõlused jne).

Doonorid võivad olla elus või surnud. Elundidoonorid võivad anda näiteks neeru või maksakudede, surnud doonorid aga kogu elundi. Doonororganite sobivus vastuvõtjaga hindatakse hoolikalt immunoloogiliste ja kliiniliste testide abil, sealhulgas veregruppide ja HLA-tundlikkuse põhjal.

Kirurgia ja järgnevad hooldusaastad hõlmavad operatsiooni, organi veresoontide ühendamist ning pikaajalist jälgimist. Immuunsupressiivne ravi on siirdamise edukuse jaoks kriitiline, kuid see suurendab nakkuste ja muude kõrvaltoimete riski. Eduka siirdamise määr sõltub elundist, sobivusest ja patsiendi üldisest tervislikust seisundist.

Globaalne elundite puudus on suur väljakutse ning jaotussüsteemid püüavad tagada õiglasust ja prioriteetsust. Eetika, nõusolek ja anonüümsus on olulised aspektid. Tulevikutrendideks on täpsemad sobivusmeetodid, paremad immunoteraapiad ning uued diagnostika- ja ravivõimalused, mis võivad suurendada edukat siirdamist ja vähendada tüsistusi.