siaalidaseja

Siaalidase ehk neuraminidaas on ensüüm, mis lõhustab siaalhappe jääke glükoproteiinide, glükolipiidide ja teiste glükaanide pinnalt, vabastades N‑acetüülneuraminhappe (Neu5Ac). Reaktsioon toimub α-siaaliliste sidemete hüdrolüüsi teel, mille tulemusel eemaldatakse siaalhapete jäägid raku pinnalt või veresildadelt.

Inimese ja paljude teiste organismide seas esinevad siaalidaseid peamiselt perekonnas NEU olevad ensüümid (NEU1–NEU4). NEU1 on lüsosomaalne, NEU2 tsütosoolne, NEU3 plasmalemmaalne ning NEU4 lüsosomaalne/endosoomne (mõnikord mitokondriaga seotud vorm). Bakteriaalse ja viirusliku päritoluga siaalidaseid nimetatakse sageli neuraminidaasideks; näited on influenza viiruse neuraminidaas ja bakteriaalsed NanA/NanH, mis kuuluvad enamasti GH33 perekonda.

Funktsioonid: inimorganisms reguleerivad siaalhapete eemaldamine glykanite mustrit, mis võib mõjutada retseptorite sidumist, rakkude signaale ja immuunvastust. Patogeensetes organismides aitab siaalidaseid kasutades avada muciinide kihti, ligipääsu rakureceptoritele või viiruste vabanemist peremeesorganismist. Siaalidase puudulikkus võib viia haigusprofiilini; näiteks NEU1 defitsiit on seotud sialidosis nimelise lysosomaalse haigusega.

Kliiniline ja teaduses tähtsus: neuraminidaasi inhibiitorid, nagu oseltamiviir ja zanamiviir, on oluline vahend gripiviiruste vastu, piirates viiruse levikut. Laboris kasutatakse siaalhapete eemaldamist glycokalyxi ja glükoosi struktuuri uurimisel ning glykomobioloogia analüüsides.

Substraatide spetsiifilisus: erinevatel siaalidase tüvedel on eelistus erinevate α2-3, α2-6 või α2-8 sidemete suhtes ning mõned võivad toimida modifitseeritud siaalhapetega (nt O-acetüleeritud neuraminate).