sakramendid

Sakramendid on kristliku usu ja liturgia keskne mõiste. Need on pühad rituaalsed toimingud, mille kaudu usklikud osalevad armu kogemuses ja kiriklikus liidus. Sakramendid peetakse sageli Jumala armu nähtavaks märgiks, mille kaudu kogudus ja usklikud saavad vaimset tuge.

Traditsioonide lõikes on sakramentide arv ja tähendus erinev. Katoliku kiriku, õigeusu kiriku ja paljude luterlike ja anglikaani traditsioonide korral on tavapärane seitse sakramenti: ristimine, armulaud ehk püha õhtusöömaaeg, konfirmatsioon, patukahetsus, haigetele pühitsemine, ordinatsioon ja abielu. Mõned protestantlikud traditsioonid rõhutavad peamiselt kahte sakramenti – ristimist ja püha õhtusöömaaega – ning teisi rituaale nähakse kui kiriklikke toiminguid või tähistusi, mitte sakramentidena.

Sakramendid tekkisid varases kirikus ja kujunesid keskajal teoloogilises ja liturgilises mõttes oluliseks osaks. Nende tähendus ja praktika on kirikutest sõltuvalt erinev, kuid ökumenilised dialoogid on aidanud leida ühisosa ning mõista sakramentide märgina armu.