sagedusvahemikus

Sagedusvahemik on sageduste ulatus, mille jooksul seade, süsteem või signaal on toimiv või mille jaoks see on oluline. Piirid on madalaim sagedus f_min ja kõrgeim sagedus f_max. Sagedusvahemik mõõdetakse hertsides (Hz); vajadusel kasutatakse ka kiloherts (kHz), megahertsi (MHz) või gigahertsi (GHz). See kontseptsioon on keskne elektroonikas, side- ja raadiotehnikas ning signaalitöös.

Sagedusvahemik näitab, milliseid sagedusi seade suudab vastu võtta, läbi lasta või edastada. Laius ehk bandwidth on f_max − f_min ja kirjeldab, kui laialt spektrit seade hõlmab. Tulemusest sõltub seade sobivus konkreetsele rakendusele, olgu selleks heli, raadio või telekommunikatsioon.

Näited: Inimese kuulmiskõver on umbes 20 Hz kuni 20 kHz. FM‑raadio töötab 87,5–108 MHz, mobiilside tavaliselt umbes 700 MHz–2,6 GHz ning Wi‑Fi kasutab 2,4 GHz ja 5 GHz vahemikke. Filtrites kirjeldab sagedusvahemik läbi lasta need sagedused, mis jäävad passbandi; üleliigsed sagedused jäetakse blokki.

Lisaks on sagedusvahemikul tähtsad parameetrid, nagu keskne sagedus, passbandi laius, -3 dB piirid ja kvaliteet ehk Q, mis iseloomustab keskse sageduse ja selle laiuse suhet.