telekommunikatsioon

Telekommunikatsioon on teabe edastamine distantsidele elektriliste, elektromagnetiliste või optiliste vahendite abil. See hõlmab häält, andmeid, teksti ja pilte ning ühendab erinevaid lõpp-punkte üle riikide ja kontinentide.

Telekommunikatsioon hõlmab nii infrastruktuuri kui teenuseid: telefonivõrgud, raadio- ja televisiooniside, satelliitside, internet, mobiilside, lairibavõrgud ja Wi‑Fi. Informatsiooni edastamine toimub mitmeastmeliselt: kodeerimine, paketistamine, edastus, vastuvõtt ja tõlgendus protokollide abil.

Peamised tehnoloogiad on tavatelefonivõrk (PSTN), mobiilside (2G/3G/4G/5G), lairibavõrgud (DSL, kaabel, kiudoptilised ühendused), Wi‑Fi, raadio- ja satelliitside ning optilised kiud. Interneti toimimise aluseks on IP-protokoll, mille abil jõuavad kasutajateni e-post, veeb ja VoIP.

Infrastruktuuri arendamine ja teenuste pakkumine on sageli reguleeritud riiklikult või piirkondlikult. Sagedusvahemike haldamine, võrgu neutraliteet, universaalne teenus ning standardid (ITU, IEEE, ETSI) tagavad ühilduvuse ja investeeringute jätkusuutlikkuse. Turvalisus ja privaatsus on olulised ning neid käsitletakse tehniliste ning õiguslike meetmete kaudu.

Kohalike ja ülemaailmsete kogukondade jaoks on telekommunikatsioon märkimisväärne sotsiaalne ja majanduslik nähtus, mis suurendab ligipääsu teabele, loob töökohti ja soodustab majandusarengut. Kaasaegne telekommunikatsioon on suuresti konvergeerunud ning liigub mobiil- ja kiudoptilise infrastruktuuri, pilveteenuste ning 5G/6G ja IoT lahenduste suunas.