süsinikdioksiidist

Süsinikdioksiid, keemilise märgistusega CO2, on kahe hapniku ja ühe süsinikuaatomi moodustav keemiline ühend. Molekul on lineaarne (O=C=O), gaasiline normaaltemperatuuril ja -pinnal, värvitu ning lõhnatu. See ei ole kergesti süttiv ning on raske kui õhk, kuid see ei toeta põlemist. CO2 on lahustuv vees ja moodustab vesiniksulfaati sarnaseid aineid, omades lahkelt hapniku sidumisvõimet.

Süsinikdioksiidi esineb looduses mitmel viisil: ta on looduslik käärimine ja lagunemine, taimede ja loomade ainevahetus, vulkaaniline aktiivsus ning ookeanide ja mullade süsinikuvarude osa. Atmosfääri CO2 sisaldus on umbes 0,04% mahust (ligikaudu 400–420 ppm). Inimese tegevus, eelkõige fossiilkütuste põletus, INDUSTRIAl cement tootmine ja metsade hävitamine, suurendab selle gaasi atmosfääris, mis muutub peamiseks kasvuhoonegaasiks.

Kõrgendatud CO2 kontsentratsioon soodustab süsinikdioksiidist tingitud kliimamuutusi. See mõjub kliimale läbi soojuskinni mõju (kõrgem soojusadviatsioon) ning põhjustab ookeanide happesuse suurenemist, mis mõjutab mere elustikku ja karbonaadilaadset ökosüsteeme. CO2 on tsüklilise looduskeskkonna osa, mis liigub atmosfäärist läbi taimeresiklite fotosünteesi, ookeanide lahustumise ja kivide kulutuse.

Süsinikdioksiidi kasutused hõlmavad toidu gaseerimist (gaasikeetmised), külmkapid ja kuiv jää (lauus CO2), kaitsta jahtumisel ning teatud metsade ja tööstuste protsesside kontrolli. Ohutuse seisukohast võib kõrgetes kontsentratsioonides asfüksiatio olla ohtlik; avatud ruumides ja tööstuslike protsesside käigus jälgitakse selle taset.

Kokkuvõttes on süsinikdioksiid oluline looduslik koostisosa ja kasvuhoonegaas, mille taseme muutused mõjutavad kliimat, ökosüsteeme ja majandust.