sümbolitabelid

Sümbolitabelid, tuntud ka kui sümbolite loendid või sümboliregistrid, on arvutiprogrammeerimises andmestruktuurid, mis salvestavad teavet programmides kasutatavate sümbolite kohta. Need sümbolid võivad olla muutujad, funktsioonid, klassid, tüübid ja muud nimed. Sümbolitabeli peamine ülesanne on võimaldada kompilaatoril või tõlgil jälgida, kus iga sümbol on deklareeritud ja millist tüüpi see on, et hiljem programmi täitmisel või kompileerimisel seda õigesti kasutada.

Iga sümbolitabeli kirje sisaldab tavaliselt sümboli nime ja sellega seotud atribuute. Need atribuudid võivad hõlmata sümboli tüüpi (nt täisarv, string, funktsioon), selle ulatust (kas see on globaalne või lokaalne), selle aadressi mälus ja muud kompilaatorile või tõlgile vajalikku teavet. Sümbolitabelid on tihedalt seotud keele süntaksi ja semantikaga.

Kompilaatorid kasutavad sümbolitabele erinevates etappides. Semantilise analüüsi käigus kontrollitakse, kas sümboleid kasutatakse nende deklareerimise vastavalt ja kas nende tüübid sobivad. Koodi genereerimisel kasutatakse sümbolitabeli teavet, et luua õiget masinkoodi. Keeltest, mis toetavad erinevaid ulatuse tasemeid (näiteks lokaalsed muutujad funktsioonides ja globaalsed muutujad), on sümbolitabelite haldamine eriti oluline. Tavaliselt on programmeerimiskeeles mitu sümbolitabelit, mis vastavad erinevatele ulatuse tasemetele.