resorptsiooni

Resorptsioon on bioloogiline protsess, mille käigus aine või kude liigub ühest piirkonnast tagasi organi erinevasse rakku, kudedesse või vereringesse. See mehhanism aitab säilitada keha vedelike, elektrolüütide ja toitainete tasakaalu ning vabaneda liigsetest või kahjulikest ainetest. Resorptsiooni mõiste kasutatakse erinevates süsteemides ja kontekstides, kus olulist rolli mängib aine liikumine filtratsiooni, imendumise või tagasihaaramise teel.

Olulised kontekstid:

- Soolestik: toitained, vesi ja elektrolüüdid imenduvad peensoolest limaskesta kaudu verre. See protsess on põhiolemus toitumise ja energiavahetuse tagamisel.

- Dieetri ja neerude seos: neerudes toimub filtratsiooni järel tagasihaaramine (reabsorptsioon), mille käigus vee, ioonide ja paljude teiste ainete osa jõuab vereringesse tagasi. See on kriitiline kehavedelike tasakaalu ja rõhu kontrollimisel.

- Luustik: luukoe remodelleerumise osa on resorptsioon osteoklastide toimel, millega luid eemaldatakse, et ruumi teha uuel luu moodustamiseks. See mehhanism on osa luude ainevahetuse ja tugevuse reguleerimisest.

- Kudas ja hambad: resorptsioon võib olla füsioloogiline (nt kasvuperioodil mõnede kudede ümberkujundamine) või patoloogiline (nt hammaste resorptsioon või kudede taandareng mõnede haiguste korral).

Mõõtmine ja kliiniline tähtsus: resorptsiooni taset jälgitakse meditsiinis erinevate markerite ja pildiabildusega. Liigne luude resorptsioon kuulub sageli osteoporoosi või teiste luust mõjutavate seisundite juurde, samas kui neerudes või soolestikus sigin muutused võivad viidata haiguslikule tasakaaluhäirele.