rehabilitatsiooniprotessist

Rehabilitatsiooniprotess on eesmärgipärane ja süsteemne tegevuste kogum, mille siht on taastada, säilitada või parandada inimese funktsionaalseid võimeid ning suurendada osalemist igapäevaelus haigusest, vigastusest või puudulikkusest tingitud piirangute korral.

Protsess on tavaliselt multidistsiplinaarne ja patsiendikeskne: see algab hindamisest, kus kogutakse meditsiiniline teave, funktsionaalsed võimed ning sotsiaalne toetus; seejärel koostatakse isikupärastatud plaan koos eesmärkide, tähtpäevade ja vastutavate osapooltega; järgnevad rakendamine, edasine jälgimine ja vajadusel plaani kohandamine ning lõppfase üleminek koju või järelevalve all olevatesse teenustesse.

Hindamiseks kogutakse andmed inimese seisundi, liikumis- ja enesehooldusvõimete, kognitiivsete ja psühhosotsiaalsete vajaduste kohta; plaani koostamisel arvestatakse eesmärgi saavutamist, ajakava ja ressurssidega; rakendamisel kasutatakse erinevaid rehabilitatsioonivaldkondi, sealhulgas füsioteraapiat, tööteraapiat, kõneteraapiat, kognitiivset rehabilitatsiooni ja vajadusel ortopeedilisi abivahendeid ning keskkonna kohandamist.

Tulemuslik mõju hõlmab sõltumatuse suurendamist igapäevastes tegevustes, enesehoolduse võime, töö- või õpirööpimist ning sotsiaalset osalemist ning elukvaliteedi paranemist. Protsessi hindamisel kasutatakse standardseid tööriistu ning tihti kaasatakse patsiendi ja tema peret, et tagada sobiv ja realistlik kohalolu ning jätkusuutlikkus.

Väljakutsed ja tegurid hõlmavad ligipääsu teenustele, järjepidevat koostööd eri tasandite vahel, ressursi piiratust, kultuurilisi ja keelelisi erinevusi, patsiendi motivatsiooni ning perekonna tuge, samuti esmatasandi ja spetsialiseeritud teenuste vahelise sujuva ülemineku tagamist.