reguleerimisjärgse

Reguleerimisjärgse on eestikeelne mõiste, mis viitab tegevustele, protsessidele ja tingimustele, mis järgivad reguleerimist või reguleerimisakti. Seda kasutatakse peamiselt poliitikaanalüüsis, õigusteaduses ja reguleerimise rakendamisel, et kirjeldada post-regulatiivset faasi, kus tagatakse järgimine, hinnatakse mõju ja arendatakse edasisi meetmeid.

Omadussõnal reguleerimisjärgne on üldine tähendus “pärast reguleerimist toimuv” ja selle käänduv vorm reguleerimisjärgse kasutatakse sageli koos nimisõnadega, näiteks reguleerimisjärgne järelevalve või reguleerimisjärgne mõju hindamine. See vorm peegeldab konteksti, kus reguleerimise otsedurbed on juba kehtestatud ja keskendutakse elluviimise jälgimisele ning poliitika mõjude analüüsile.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad avalikku haldust, tervishoidu, keskkonna- ja majanduspoliitikat ning äri-sektorit, kus regulaatorid ja mõjutatud osapooled tegelevad järelkontrolli, andmete kogumise, tulemuste hindamise ja vajadusel kohanduste ettepanekutega. Reguleerimisjärgset tähelepanu pööratakse eriti selleks, et tuvastada soovimatuid kõrvalmõjusid, hinnata saavutatavaid eesmärke ning tagada regulatiivse raamistikku kooskõlas toimiv mõju.

Seosed sarnaste mõistetega on olulised: reguleerimise ajal viitab tegevus reguleerimisekehtestamisele; reguleerimisalane kirjeldab asjakohase reguleerimisega seotud teemasid. Reguleerimisjärgne lähenemine keskendub aga tagantpoolt toimivale järelevalvele ja hindamisele ning on osa regulatiivse raamistikus jätkusuutliku juhtimise pürgimisest.