reduktsiooniprotsessid

Reduktsiooniprotsessid ehk redutseerimisprotsessid on keemilised reaktsioonid, mille käigus aine elektronide arvu suureneb. See tähendab, et aine saab elektrone. Reduktsioon toimub alati koos oksüdatsiooniga, kus aine loovutab elektrone ja selle elektronide arv väheneb. Need kaks protsessi moodustavad koos redoksreaktsiooni.

Reduktsiooniprotsessid on laialt levinud looduses ja tehnoloogias. Näiteks fotosünteesis kasutavad taimed päikeseenergiat vee ja süsinikdioksiidi redutseerimiseks glükoosiks, mis on nende energiaallikas. Elusorganismides toimub pidevalt mitmeid redoksreaktsioone, mis on vajalikud hingamiseks, ainevahetuseks ja muudeks elutähtsateks funktsioonideks.

Tööstuses kasutatakse reduktsiooniprotsesse mitmesuguste materjalide tootmisel. Metallurgias kasutatakse metallide eraldamiseks maagist redutseerimisprotsesse, näiteks rauamaagi redutseerimine koksi abil raua saamiseks. Samuti on reduktsioon oluline plastide, ravimite ja muude keemiliste ühendite tootmisel. Elektrokeemias kasutatakse reduktsiooniprotsesse patareides ja akudes energia salvestamiseks ning galvaaniliste katete saamiseks.

Reduktsiooniprotsesside uurimine ja kontrollimine on oluline nii loodusteadustes kui ka inseneriteaduses, võimaldades paremini mõista ja rakendada keemilisi muutusi mitmesugustes rakendustes.