redutseerimisprotsessid

Redutseerimisprotsessid, tuntud ka kui redutseerimine, on keemilised reaktsioonid, mille käigus aine elektronide arvu suureneb, ehk teisisõnu aine omastab elektrone. See on vastupidine oksüdatsiooniprotsessile, kus aine kaotab elektrone. Redutseerimisprotsessid toimuvad alati koos oksüdatsiooniprotsessidega, moodustades redoksreaktsiooni.

Redutseerimisprotsesside käigus aine oksüdatsiooniaste väheneb. Näiteks, kui metalliioon, millel on positiivne laeng, omastab elektrone, muutub see neutraalseks aatomiks või iooniks, mille laeng on väiksem. See võib tunduda keerulisena, kuid põhimõte on lihtne: elektronid liiguvad ühest ainest teise. Aine, mis annab elektrone (oksüdeerub), on redutseerija, ja aine, mis võtab elektrone vastu (redutseerub), on oksüdeerija.

Redutseerimisprotsessid on väga levinud ja olulised paljudes looduslikes ja tööstuslikes protsessides. Näiteks metallide tootmisel kasutatakse redutseerimisprotsesse malmi rauaks või vase tootmiseks vaseoksiidist. Samuti on need olulised bioloogilistes süsteemides, näiteks hingamisahelas, kus toitainete lagundamisel vabanevad energia ja redutseeritakse hapnikku. Patareide töös on redutseerimis- ja oksüdatsiooniprotsessid samuti kesksel kohal.