redoksreaktsioone

Redoksreaktsioonid ehk oksüdatsiooni- ja redutseerimisreaktsioonid on keemilised reaktsioonid, mille käigus elektronid liiguvad ühest ainest teise. Oksüdatsioon on elektronide kaotus ja redutseerimine nende võtmine. Seetõttu toimuvad redoksreaktsioonid alati koos oksüdeerumise ja redutseerimisega: ühe aine oksüdeerumine on teise aine redutseerumine.

Elektronide ülekandumise suunaga määravad rollid: oksüdeerija võtab vastu elektronid ja redutseerija annab elektronid.

Poolreaktsioonid kirjeldavad vastavalt oksüdatsiooni ja redutseerimise poolprotsesse; need tihti tasandatakse nii, et elektronid liiguvad ringi ja kogu reaktsioon oleks tasakaalus. Poolreaktsioonide tasandamine hõlmab elektronide arvu võrdust ning vahel ka ainetüüpide lisamist; standardsete potentsiaalide abil saab hinnata, milline ühend on tugev oksüdeerija ja milline tugev redutseerija.

Näited: H2 + F2 → 2 HF (H2 oksüdeerub ja F2 redutseerub); Fe2+ → Fe3+ + e− (oksüdatsioon); Cu2+ + 2 e− → Cu (reduksioon).

Redoksreaktsioonid on olulised nii bioloogias kui tehnikas. Bioloogias osalevad hingamine ja fotosüntees; tehnikas kasutatakse redoksreaktsioone elektrolüüsis, akudes ja metallide korrosiooniga seotud protsessides, samuti keskkonna redoksprotsesside mõistmisel.

Redoksreaktsioonide tasandamine ja vooluallikate tegemine on olulised analüüsimeetodid, mida rakendatakse redoks-titratsioonides ja oksüdatsiooniastmete määramisel.