redutseerimisreaktsioonid

Redutseerimisreaktsioonid on keemilised protsessid, kus keemilist ühendit redutseeritakse, mis tähendab, et selle oksüdatsioonastadi (oksüdatsioonisuguvõime) vähendatakse. Sellised reaktsioonid toimuvad, kui redutseerimisainet (redutseerija) annab elektrone või vesiniku ühendit oksüdeeritavale ainele (oksüdeerija). Redutseerimisreaktsioonid on vastandlikud oksüdeerimisreaktsioonidele, kus aine oksüdatsioonastadi tõuseb.

Tuntud näide redutseerimisreaktsioonist on rauda(III)oksüdi oksüdeerimise ja redutseerimise tsükkel. Rauda(III)oksüdiid redutseeritakse raudoksüdiidiks, kui sellele lisatakse vesinikgaasi või muud redutseerijat. Samuti on redutseerimisreaktsioonid olulised bioloogilistes protsessides, näiteks tsütroonhappe tsüklis, kus oksügeeni redutseeritakse veeks.

Redutseerimisreaktsioonid on olulised ka metallurgias, kus metalle eraldatakse nende oksüdeeritud vormidest, näiteks rauda eraldatakse rauda(III)oksüdiidist koksoodi ja oksügeeni abiga. Redutseerimisreaktsioonid on ka olulised biokeemias, näiteks närvisüsteemis toimuvates protsessides, kus elektroni edastus on oluline signaalide edastamiseks.

Redutseerimisreaktsioonide kiirus ja täielikkus sõltuvad paljudest teguritest, näiteks temperatuurist, redutseerija ja oksüdeerija kontsentratsioonist ning reaktsiooni keskkonna oludest. Redutseerimisreaktsioonid on ka kasulikud energiatöötlustes, näiteks baterites, kus redutseerimisreaktsioonide energia vabanemine on elektrivõimu allutamise aluseks.