oksüdeerimisreaktsioonidele

Oksüdeerimisreaktsioonid, tuntud ka kui redoksreaktsioonid, on keemilised reaktsioonid, mille käigus toimub elektronide ülekanne ühe aine teise aine vahel. Üks aine oksüdeerub, mis tähendab, et see loovutab elektrone ja selle oksüdatsiooniaste suureneb. Samal ajal redutseerub teine aine, mis tähendab, et see omastab elektrone ja selle oksüdatsiooniaste väheneb. Need kaks protsessi, oksüdeerumine ja redutseerumine, toimuvad alati koos.

Oksüdeerimisreaktsioone leidub paljudes looduslikes ja tööstuslikes protsessides. Näiteks on hingamine inimkehas oksüdeerumisprotsess, kus glükoos oksüdeerub ja vabastab energiat. Metallide korrosioon, näiteks raua roostetamine, on samuti oksüdeerumisreaktsioon, kus raud reageerib hapnikuga. Paljud keemiatööstuse protsessid, nagu näiteks väävelhappe tootmine, tuginevad oksüdeerimisreaktsioonidele. Aku töö on samuti seotud redoksreaktsioonidega, kus ühelt elektroodilt liiguvad elektronid teisele.

Oksüdatsiooniaste on kontseptuaalne arv, mis näitab aatomi elektronide olekut molekulis või ioonis. Puhta elemendi oksüdatsiooniaste on alati null. Üheatomilise iooni oksüdatsiooniaste on võrdne tema laenguga. Molekulides järgib oksüdatsiooniaste kindlaid reegleid, kus näiteks hapnikul on enamasti oksüdatsiooniaste -2 ja vesinikul +1. Reaktsiooni käigus muutuvad nende ainete oksüdatsiooniaste, kes osalevad elektronide ülekanne.