oksüdeerumise

Oksüdeerumine on keemiline protsess, mille käigus aine oksüdatsiooninumber suureneb ja sageli kaasneb elektronide kadumine. See kuulub redoksreaktsioonide üldisse kategooriasse, kus oksüdeerumine ja reduktsioon toimuvad koos. Oksüdeerumine võib toimuda hapniku kaasamisel või teiste oksüdeerivate ainete toimest.

Oksüdeerumine ei tähenda alati hapniku lisamist. Mõnikord toimuvad reaktsioonid, kus elektronid liiguvad oksüdeeriva aine kaudu ilma otsese hapniku osaluseta. Tavatud näited on raua roostetamine, lipidide oksüdatsioon toidus ja paljud muud redoksprotsessid.

Bioloogilises kontekstis on oksüdeerumine energia tootmise alus. Rakkude hingamisel lagundatakse glükoos oksüdatsiooni teel ja vabanev energia muudetakse ATP-iks. Oksüdeerumine on kontrollitud toiming, mida reguleerivad ensüümid ja kofaktorid.

Tööstuses ja materjalides on oksüdeerumine nii kasulik kui kahjulik. See on osa sünteesist ja materjalide valmistamisest, kuid soovimatut oksüdeerumist tuleb ennetada korrosiooni, riknemise ja muude kahjustuste vältimiseks. Selleks kasutatakse antioksüdante, kaitsekatteid ning sobivaid säilitus- ja töötingimusi.