rasvhapetüübid

Rasvhapped on rasvade ja õlide ehitusplokid, mis koosnevad pikast süsinikuahelast, mille ühes otsas on karboksüülrühm. Neid klassifitseeritakse peamiselt kahe tüübi järgi: küllastunud ja küllastumata rasvhapped.

Küllastunud rasvhapped sisaldavad süsinikuahelas ainult üksiksidemeid. Need on tavaliselt toatemperatuuril tahked, näiteks või ja sealiha rasv. Toiduainetes leidub küllastunud rasvhappeid peamiselt loomsetes saadustes, kuid ka mõned taimsed rasvad, nagu kookosõli ja palmiõli, on küllastunud.

Küllastumata rasvhapped sisaldavad süsinikuahelas vähemalt ühte kaksik- või kolmiksidet. Need on tavaliselt toatemperatuuril vedelad. Küllastumata rasvhapped jagunevad omakorda monoküllastumatuteks ja polüküllastumatuteks rasvhapeteks. Monoküllastumata rasvhapped sisaldavad ühte kaksiksidet, nagu oliiviõlis leiduv oleiinhape. Polüküllastumata rasvhapped sisaldavad kahte või enamat kaksiksidet. Nende hulka kuuluvad oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped, mida leidub näiteks rasvases kalas, linaseemnetes ja pähklites.

Viimasel ajal on tähelepanu pälvinud ka transrasvhapped, mis on küllastumata rasvhapped, kus kaksikside on hüdrogeenimise käigus muutunud. Tööstuslikult toodetud transrasvhapped on seotud suurenenud südamehaiguste riskiga.