rakustruktuuridest

Rakustruktuuridest on bioloogiline mõiste, mis kirjeldab raku erinevaid osi ja nende funktsioone. Rakkudel on kaks peamist tüüpi: eukarüootsed rakud ja prokarüootsed rakud. Eukarüootsetes rakkudes on selgelt defineeritud tuum ning membraaniga eraldatud organellid; prokarüootsetes rakudes puudub tõeline tuum ja genoom paikneb nucleoidipiirkonnas.

Põhiosa rakust koosneb rakkudest läbivast membraanist, mis ümbritseb sisu ja kontrollib ainevahetust rakkude vahel. Tuum sisaldab DNA-d ja korraldab geneetilise info toimimist. Ribosoomid on valgusünteesi kohad. Endoplasmaatiline retiikulum (ER) jaguneb kareER‑iks, mis sünteesib valke, ja sileER‑iks, mis tegeleb lipiidide sünteesi ja detoksikatsiooniga. Golgi aparaat töödelmis- ja pakkeasjana, mis suunab sünteesitud toodet edasi rakusisesse transporti või väliskeskkonda. Mitokondrid toodavad rakule energiat ATP‑na. Kloroplastid (ainult taimedes ja mõnel protistil) korraldavad fotosünteesi. Taimerakkudel esineb sageli suur vakuool, mis reguleerib vett ja mahu. Lüsosoomid lagundavad rakus vanu või kahjustatud molekule.

Prokarüootsetes rakkudes puudub tõeline tuum; DNA paikneb nucleoidipiirkonnas ning sageli esinevad plasmidid. Rakkudel on rakusein ja membraan ning mõnel juhul esinevad flagellid või pilid liikumiseks. Tsütoskeleton annab rakule kuju ja võimaldab liikumist ning võimaldab koostoimet teiste organellidega.