Ribosoomid

Ribosoomid on rakkudes esinevad ribonukleoproteiinid, mis täidavad valkude sünteesi. Nad loovad polüpeptiidid, kasutades mRNA kaudu kooditud informatsiooni ning tRNA-de abil toimetatavaid aminohappeid.

Ribosoomid koosnevad rRNA-dest ja valkudest ning sisaldavad erinevate suuruste alamsubühikuid: eukarüootide 80S ribosoom koosneb 40S ja 60S alamsubühikust; prokaryootide 70S ribosoom koosneb 30S ja 50S alamsubühikust. Eukarüootide väiksel alamsubühikul on 18S rRNA; suurel 28S, 5.8S ja 5S; prokaryootidel on väiksel alamsubühikul 16S rRNA ning suurel 23S ja 5S rRNA. Ribosoomid on nii vabad tsütoplasmas kui ka seotud endoplasmaatilise retiikulumiga (RER) eukarüootides; mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad 70S ribosoomi, mis sarnaneb prokarüootide omaga.

Ribosoomide peamine roll on translatsioon, ehk mRNA koodi tõlkimine aminohapeteks. Translaatsioon toimub kolmes peamises etapis: initsieerimine, elongatsioon ja terminatsioon. Ribosoomidel on kolme saali keskused A, P ja E, kus toimuvad aminoacyl-tRNA sisenemine, polüpeptiidi kasv ning tRNA edenemine välja. Protsess sõltub mRNA järjestusest ja koodonide dekodeerimisest ning seda juhivad mitmesugused faktorid ning energiaallikad.

Bioloogiline tähtsus ja meditsiiniline tähtsus on märkimisväärne: ribosoomid on geneetilise ekspressiooni keskne komponent. Bakteriaalsete ribosoomide funktsiooni pärsivad antibiootikumid (nt tetratsükliinid, makroliidid, aminoglükosiidid), mis seostuvad 30S või 50S alamsubühikutega ja takistavad valkude sünteesi. Ribosoomide moodustumine ja töö on tihedalt reguleeritud ning nende kogus suurenevad vastuseks rakulisele aktiivsusele ja kasvuvajadusele.