rahastusotsused

Rahastusotsused on ametlike või erasektori rahastusasutuste poolt tehtud vormilised otsused, millega otsustatakse finantsabi andmine projekti, organisatsioonile või üksikusele. Otsused sisaldavad tavaliselt kindlat summat, otstarvet ning tingimusi, ning need on siduvad nii saajale kui ka rahastajale. Rahastusotsuseid võivad teha riiklikud ministeeriumid, teadus- ja arendustegevuse rahastajad, kultuuri- või sotsioloogilised fondid ning erasektori annetus- ja fondikogud.

Tavapärane protsess hõlmab taotluse esitamist, eel- ja põhihindamist, mis võib hõlmata ekspertidest moodustatud hindamiskomisjoni. Otsuse aluseks on hindamiskriteeriumid nagu projekti asjakohasus, kvaliteet ja mõju, teostatavus, jätkusuutlikkus ja eelarve mõistlikkus. Mõnel juhul on konkurentsi- või taotlustingimused rangemad ning otsus tehakse konkursi korras; teisel juhul on tegemist otsetoega. Pärast otsust sõlmitakse leping ning eraldatakse vahendid vastavalt tingimustele ja ajakavale. Järelevalve ja aruandlus on tavapärased ning tulemusi hinnatakse kindlate näitajate alusel; vajadusel on olemas apellatsioonimehhanism.

Rahastusotsuste läbipaistvus ja vastutus on olulised, sageli avalikustatud otsusekohad, kriteeriumide avaldamine ja sõltumatu hindamine. Erinevad rahastamisviisid hõlmavad toetust (grant), subsi­siioone, laene ja mõnikord omakapitalilaadseid instrumente; need võivad olla konkurentsivõimelised või otsetoetused. Rahastusotsuseid kasutatakse laialdaselt teaduse, innovatsiooni, kultuuri ja sotsiaalsete programmide rahastamisel ning nende eesmärk on parandada avalikku väärtust ja eesmärkide täitmist.