rahastamisvoog

Rahastamisvoog on mõiste, mis kirjeldab rahastuste liikumist ajas: sissevoolud ja väljavoolud. Sissevoolud võivad tulla laenudena, omakapitalina, valitsuse või Euroopa Liidu toetusena ning muude rahastusvahenditena; väljavoolud hõlmavad tagasimakseid, kulutusi, dividendide maksmist ning investeeringute finantseerimist.

Rahastamisvoogu kasutatakse peamiselt ettevõtluses, avalikus sektoris ja mittetulundussektoris, et kavandada ja jälgida rahastamise struktuuri ning hinnata, kuidas saadud vahendid jaotuvad tegevuste vahel ning millal need kättesaadavaks muutuvad.

Mõõtmine ja seos muude finantsmõistetega: Rahastamisvoogu jälgitakse eelarve ja finantsplaneerimise raames; see on tihti seotud rahavoogude aruandlusega, kuid keskendub rahastuse allikatele ja kasutusele. Netorahastamisvoog ehk sissevoolude ja väljavoolude vahe näitab, kas organisatsioon peab täiendavat rahastust või suudab vahendid ise genereerida.

Rakendused ja riskid: Rahastamisvoogu analüüsitakse ärivaldkondades, riigiprojektides ja mittetulunduslikes algatustes, et tagada likviidsus ja jätkusuutlik rahastamine. Riskid hõlmavad sõltuvust ühest rahastusallikast, intressimäärade kõikumist ja eelarve ebakindlust.

Seos teiste finantsmõistetega: rahastamisvoog on erinev tegevusrahavoo ja investeerimisrahavoo mõistest; see keskendub rahastusallikate ja kasutuse ajas muutumisele.