Sissevoolud

Sissevoolud on veekogusse väljastpoolt sisenevad veed. Need on veekogu veekäitumise olulised komponendid ja tulenevad peamiselt kahest allikast: pindvooludest ja maapõhja kaudu toimuvast sissevoolust. Sissevoolud võivad olla püsivad või hooajalised, sõltudes sademetest, lumesulamisest ja maastikust. Mõnel juhul lisanduvad ka kunstlikud sissevoolud, näiteks kanalisatsioonist või veetorustike tagasivoolust.

Peamised sissevoolude allikad veekogude puhul on pindvoolud (jõgede ja ojade kaudu veekogusse sisenev vesi) ning põhjavee sissevool (maapõhjast jõkke voolav vesi). Mõnel juhul võivad kaasneda ka kunstlikud sissevoolud, näiteks kanalisatsioonijäätmete või reovee tagasivool. Sissevoolud võivad sõltuda piirkonna geoloogiast ning inimtegevusest, sealhulgas torustike ja hüdroinfrastruktuuri olemasolust.

Mõõtmine ja hindamine: Sissevoolude suurust hinnatakse peamiselt vooluhulga mõõtmisega, kasutades vooluhulga jaamade andmeid ja mõõtmisi jõe või kanalisatsiooni sisenemakohtades. Põhjavee sissevoolu hindamiseks kasutatakse hidrogeoloogilisi andmeid ja mudel­lahendusi. Veebalantsis arvestatakse sissevoolud osana üldisest veevoolude tasemete ja varustuse prognoosimisest.

Tähtsus: Sissevoolud mõjutavad järvede ja reservuaaride vesitaset, veavarustust, hüdroenergia tootmist ning ökosüsteemide toimimist. Nende dünaamika on olulne flood risk managementi, kuivaperioodide planeerimise ja veekvaliteedi hindamise seisukohast, ning neid jälgitakse regulaarselt.