geoloogiast

Geoloogia on loodusteadus, mis uurib Maa struktuuri, koostist ja ajaloo käiku, samuti protsesse, mis kujundavad Maa pinda ja sisemust. Uuringud hõlmavad maakoort ja selle ümbritsevaid kihte, vahevööd ja kogu planeedi arengut, sealhulgas kivide moodustumist, mineraale ja setete tekkimist ning nende suhtelist ringkäiku ajas.

Geoloogias eristatakse mitmeid valdkondi, mis jagunevad eri aspektide järgi. Petrograafia ja mineralogija keskenduvad kivimite koostisele ja tekkimise tingimustele; stratigraafia ja paleontoloogia uurivad kihte ja jäänuseid; sedimentoloogia, geokeemia ja geokronoloogia käsitlevad setete vanust ja koostist. Geofüüsika, geomorpholoogia ning hydrogeoloogia hoolitsevad Maa sisemise struktuuri, maastiku ja vee käitumise uurimise eest. Keskne teooria on plate tectonics, mis kirjeldab Maa laamade liikumist ja nende mõju maavärinate, vulkanismi ning mäestike tekkimisele.

Uurimismeetodid hõlmavad välitööd ja kaartide koostamist, kivimite laboratorioorseid analüüse, radiomeetrilist dateerimist, stratigraafiat, geofüüsikalisi mõõtmisi (seismika, magnetism), kaugseiret ja GIS-i kasutamist.

Ajalugu: geoloogia kui teadus on kujunenud 17.–18. sajandil; Nicolaus Steno, James Hutton ja Charles Lyell panustasid olulisel moel. Plate tectonics sai kehtivaks teooriaks 1960.–70. aastatel ning lõi sideme maakoore liikumise ja suuremate geoloogiliste nähtuste vahel.

Geoloogial on oluline rakendus. See aitab leida ja hallata maavarasid ning vett, hinnata loodusõnnetuste riske, mõista keskkonnamõjusid ja kliimamuutuste jälgi ning suunata ehitus- ja maastikukasutust ning keskkonnakaitset.