pöörlemiskiirusel

Pöörlemiskiirus on suurus, mis kirjeldab keha pöörlemise kiirust ümber telje. Ta näitab, kui palju nurka θ pöördub iga ajaühiku jooksul. Ühikuks on tavaliselt radianid sekundis (rad/s); alternatiivina võib kasutada pöördeid sekundis (rev/s) või pöördeid minutis (rpm). Definitsioonina kirjeldatakse ω-d kui dθ/dt.

Kõik füüsikalised punktid, mis asuvad sama teljeruumiga kaugusel, omavad sama nurka kiirust ω, kuid nende lineaarne kiirus v sõltub kaugusest r teljest: v = r ω. Seetõttu pöörlevatel ketastel ja planeedidel on suurem tangentsiaalne kiirus suuremal raadiusel, isegi kui nurkkiirus on sama.

Seosed ajaga: konstantse pöörlemiskiiruse korral ω on püsiv ja pöördeperiood T = 2π/ω. Sagedus f, ehk pöördeid ühe ajaühiku jooksul, on f = ω/2π. Pöörlemise kiiruse muutumise korral on olemas nurkkiiruse kiirendus α = dω/dt, ning n-ö, mitte-ühtlasel pöörlemisel tekivad ka pöörlemisfääri ja telje lähedale mõjuvad jõud, nagu momentide ja inertsiga seotud mõjud.

Mõõtmine ja rakendus: angular velocity mõõdetakse tavaliselt gyroskoopidega; pöörlemiskiirust saab mõõta tachenomeetri või pöördeanduritega. Pöörlemiskiirust kasutavad erinevad tehnilised süsteemid (mootorid, lennundus, autoprotseedid) ja füüsikalised mudelid, kus on oluline seos ajalise muutumise, momentide ja inertsiga.