Pöörlemiskiirus

Pöörlemiskiirus on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha pöörlemise kiirust ümber fikseeritud telje. See on vektoriaalne suurus: selle magnituud annab kiiruse ning suund näitab pöörlemise telge ning suuna määrab parema käe reegel.

Suurusega märgitakse tavaliselt tähisega ω (omega). Ühikuks on enamasti radianid sekundi kohta (rad/s); alternatiivselt võib kasutada kraade sekundis (°/s) või pöördeid minutis (rpm), kui mõõdetakse pöörlemist teatud ajaperioodil. Pöörlemiskiirus näitab, kui kiiresti objekti telg pöörleb.

Seosed muu liikumisega: nurkliikumine θ ajahetkel muutub dünaamikas nii, et ω = dθ/dt. Angular acceleration ehk nurkkiirendus α kirjeldab kiiruse muutumist: α = dω/dt. Pöörlemiskiirus on seega dünaamiline suurus, mis võib ajas muutuda.

Seosed lineaarse kiirusega: tangentsiaalne kiirus on v = ω r, kus r on pöörlemise teljest kaugus. See tähendab, et suurem raadius või suurem ω annavad suurema lineaarse kiiruse samas kaugusel teljest.

Mõõtmine ja rakendused: pöörlemiskiirust mõõdetakse näiteks gyroskoopide, kiirus- või pöörlemisseadmete andurite ning teistes sensorites. Pöörlemiskiirust kasutatakse laialdaselt mehhaanikas, transportides, teisendustes ning erinevates insener- ja füüsikavaldkondades. Näidete hulka kuuluvad sõidukite rooliliikumine, jõuülekannete töötamine ja astronoomilised pöörlemised. Maa enda pöörlemiskiiruse väärtus on umbes 7,3×10^-5 rad/s.